Jannsen
avaladsa huvitavamaid könesid ajaleheski, mis omakorda tuli kasuks ,,Eesti Postimehe" tasemele.
Alates 1866. aastast laskis Jannsen Jakonsonil korduvalt kasutada ,,Eesti Postimehe" veerge
uue kirjaviisi propageerimiseks ja kinnitas ka toimetuse märkustes oma poolehoidu uuele.
1869. aastal kujunes tähtsaks sündmuseks Eesti avalikus elus I üldlaulupidu, mis peeti ära
pärisorjusest vabanemise 50 aasta juubeli sildi all 18.-20- juunil. Kuigi selle programmis oli rohkesti
vaimulikek ja saksa laule, etendas lauöupodu olulist osa rahvuslik teadvuse öhutajana. Jannsen, kes
oli peo korraldamisel algatav ja juhtiv isik, sai selle önnestumisest juurde enesekindlust ja julgust,
mis kajastus peagi ,,Eesti Postimehes".
Jannsenil ja Jakobsonil tekkis vastuseis ning Jannsen oli sunnitud argliku ja kasuahnena
keelduma avaldamast Jakobsoni kaastööd. Kui ilmuma hakkas Jakobsoni ,,Sakala", algas ,,Eesti
Postimehe" allakäik.
annaabi.ee 
