Reformikatsed Absolutistliku monarhia raames · 1774-Louis XVI-sobimatu valitsemiseks. (Marie Antoniette), viljaikaldus · Turgot- rahanduse peakontrolör-kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid, maksustada aadlikud ja kirik. · 1776-Necker, peakontrolör. Kokkuhoid õukonna pillamises. Võlad suurte protsentidega. · 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus · Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, kirikukümnis.
õigeusu kirikuks. Keskaegne paavstivõim saavutas oma haripunkti paavst Innocentius III valitsusajal. Ta kasutas ära keisrivõimu nõrgendamiseks trooni pärast võitlevate feodaalide tülisid. Nii ei olnud keiser talle ohtlik ja ta sai keskenduda paavsti võimu tugevdamisele. Innocentius III oli ka üks neist, kes algatas ristisõjad Eestisse. Katoliku kirik oli muutunud kogu Lääne-Euroopat hõlvamaks hiigelsuureks organisatsiooniks. Selle eesotsas seisis paavst, kelle valisid kõrgemad vaimuliked ehk kardinalid. Paavstile alluvaid ametnikke kutsuti paavsti kuuriaks ja maakondades valitsesid paavsti asemikud legaadid. Kirik vajas oma tegevuseks raha. Seda saadi peamiselt kirikmaksudest ehk kirikukümnisest. Kui sellest jäi väheks hakkas kirik müüma ka patulunastuskirju ehk indulgentse, millega sai end süüst puhtaks osta. Varasel keskajal olid Euroopas levinud benediktiini kloostrid, kuid paljudele tundus, et benediktid pööravad liiga palju tähendust rikkusele
annaabi.ee 
