E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Teatavasti rüdas klerikaalne. antidemokraat-lik leer keele ja vormi seisukohalt väa
teravalt ka «Kalevipoega», maskeerides sellega oma vaenu teose võtleva sisu vastu.
Rahvast irdunud kodanlik haritlaskond ei tunnustanud Bornhöet kui rahvalikku kirjanikku,
mõitades tema teadlikku rahvapäasust. Bõnhöele oli aga kõge tätsam rahva
arvamine ning ta mägib oma ajalooliste jutustuste kohta tagasihoidlikult: «Et aga rahvas
ise... minu väeseid vaimulapsi emaks on võnud, et neid ilma minu kaas-te-gevuseta ikka
jäle uuesti trüitakse, et mõed lihtsa vaimuga inimesed (nagu mulle rä agitud) neid
nuttes ja naerdes ikka jäle uuesti loevad --seda julgen siisgi tõnduseks pidada, et neis
mõda peitub, mis mitte halb ega vä artuseta pole. Ilma kunstita ei võ asi kõge lihtsama
inimese poole kunstimõu avaldada.»
Sajandi algul tõbus Bornhöe tagasi kirjanduslikust tegevusest, vaikides oma elu
annaabi.ee 
