Filosoofia kordamisküsimused
teadmata, nagu näiteks olev jaolematu, tervik ja osa ning muud sarnast. Kui aga
mõnele ei ole predikaadi ja subjekti kohta teada, mis see on, siis on propositsioon
küll, kuivõrd ta iseeneses on, iseenesest teada, ent mitte nendele, kes propositsiooni
predikaati ja subjekti ei tea. Ja seepärast tuleb ette, nii nagu
ütleb Boëthius raamatus De hebdomadibus, et on mingid ühised
vaimukontseptsioonid, mis on iseenesest teada ainult tarkadele, nagu näiteks see, et
kehatud asjad ei ole kohas. Ütlen niisiis, et see propositsioon "Jumal on" on, kuivõrd
ta on iseeneses, iseenesest teada, sest predikaat on sama mis subjekt; sest Jumal on
iseenese olemine, nagu allpool selgub. Aga et meie ei tea Jumala kohta, mis ta on, siis
see ei ole meile iseenesest teada, vaid seda on tarvis tõestada asjade kaudu, mis on
meie suhtes rohkem teada, ja vähem teada loomuse suhtes, nimelt tagajärgede kaudu.