Mõtte mõttest
Vaimu kui sellist siuliselt pole, see on vaid näivus.
Psühholoogias lõi John Watson (1878-1958) biheivioristliku käsitluse märksa varem, kui
see mõiste tuli filosoofiasse.
Inimese käitumist tuleb uurida, kui jälgitavat nähtust, nii nagu saab jälgida füüsikalisi
objekte. Inimese objektiivsel uurimisel ei vaatle biheiviorist midagi sellist, mida võiks
nimetada teadvuseks, tundmuseks või tahteks vms ning järelikult pole neil terminitel
mõttekat teaduslikku sisu.
41
Esimene vaimufilosoof-analüütik Gilbert Ryle (1900-1976) püüdis kontseptuaalse
analüüsiga näidata, et tavakeele kasutuses tehakse viga, kui räägitakse vaimust kui
asjast teiste asjade hulgas. Vaim pole tema arvates mitte asi vaid käitumisviis. Vaimust
rääkides peaks kasutama tegusõnu, nt ,,mõtlema", kuid mitte kasutama nimisõna
,,vaim".
Aju uuringute edenedes püüti 1960.a paiku näidata (D.M. Armstrong, J.J.C. Smart) et vaim
ja aju on identsed identsusteooria. Mentaalsed terminid osutavad