Folkloristika kordamisküsimused
saj), Saxo Grammaticuse
,,Gesta Danorum" (12.saj), Läti Henriku ,,Liivimaa kroonika" (13.saj).
Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri
,,Cosmographey" (1588).
Kohtudokumendid (17.saj) nt teated usundiliste arusaavade ja rahvalaulude
kohta.
12. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19.
sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu.
August Wilhelm Hupel (1737-1819) kogus andmeid eestlaste, liivlaste
vaimuelude ja kommete kohta. Andis välja etnoloogia ja rahvaluule alase
peateose ,,Topographische Nachirichten von Lief und Ehstland".
Giambattisca Vico (1668-1744) väärtustas muinaskultuuri(paganarahvaste
poeesiat ja mütoloogiat. Oli arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest ja
soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Teosel ,,Scienza Nuova" on
oluline mõju järgmistele uurijatele.
Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) hakkas koguma eesti rahvajutte ja rahvalaule, neid
avaldama
annaabi.ee 
