Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil
Teooria, mille kohaselt kuni valitsejate ajastuni oli avalikkuse osakaal
ühiskonnas väga väike (avalikkus kui rahvahulk, kes aktiivselt poliitika üle arutleb ning
selle tulemusena uute otsusteni jõuab) ning revolutsioonide eesmärk soov avalikkuse
struktuuri muuta. 19.saj lõpp kui ideaalne avalikkus, Lääne-Euroopa elitaarsed lugemis-
ja väitlusklubid, mis koosnesid peamiselt jõukatest ühiskonnaliikmetest ja vaimueliidist:
arutelude muundumine poliitilisteks otsusteks. 20.saj alguses asendub ideaalne
avalikkus massiavalikkusega (arvuliselt suur, kehv ettevalmistus, mõjutatav ja
pealiskaudne). Nii Spengleri kui Habermasi järgi massiühiskond süüdi allakäigus ja
radikaliseerumises.
EUROOPA MÕISTE:
Ennekõike Lääne-Euroopas toimunud muutused (Inglismaa, Saksamaa ja Prantsusmaa),