"vaimudegi" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Krõõt tundis seda kohta ja teadis selgesti, et siin tondid ja kodukäijad pesitsemas olid; ta arvas seekord metsa serval seisma jäädes, ise oma silmaga tonte nägevat. Nad tulid hulgakaupa mitmest küljest, libisesid kui kehata varjud üle tumedasti valgendav välja ja kadusid kõik «varemete vahele. Igal muul ajal oleks ebausklik Krõõt säherdust viirastust nähes kas hirmu pärast kohe surnud või vähemalt ülepeakaela plagama pannud; seekord ei tundnud ta hirmu, vaid oli valmis poega vaimudegi eest kaitsema. Kui juba tükil ajal enam ühtegi tonti näha ei olnud, astus Krõõt ise julgel sammul varemete 213 vahele, peitis end pimedasse nurka ja jäi kuulatama. Inimese hinge ei olnud kusagil näha, aga maa alt oli kauget, tumedat kõminat kuulda. Ettevaatlikult edasi ronides ja roomates leidis Krõõt, et kõmin ühe pool-lagunenud võlvialuse hakatuses kõige selgemini kuulda oli. Ta hakkas võlvialust mööda edasi kobama ja nägi varsti eemalt tulevalguse ktuma. Krõõt värises