Ristsõnadega käsikäes
Vahel klaariti mõistatusi kamba peale. Ajakiri
liikus mööda klassi ringi ning nii mõnigi Krossi klassikaaslane saatis vastuseid ka ära, kuid
kirjanik pole ise kunagi ühtegi vastust ära seirand.
Ristsõnu ei lahendanud sulemees kunagi igavusest, vaid sellekst, et töötegemist edasi
lükata. Ristsõnalahendamise populaarsuse kohta arvas Jaan Kross järgmist: "Nähtavasti on
aja jooksul kinnistunud kujutlus, et sellest on mingit kasu. Tundub olevat vaimsepoolne
harrastus. Paljud eeldavad mälu värskendavat funktsiooni. Tont teab, aga ega ta halba
kindlasti ei tee." Lahendamisel on sõnameister kasutanud teatmeteoseid läbi terve elu. Kross
aga näiteks ei uskunud, et targad inimesed teevad ristsõnu, kuna neil on muudki teha.
Sulemeister lahendas ristsõnu peamiselt päevalehtedest Postimehest ja Eesti
Päevalehest, kuid on ka lahti harutanud Maalehe ja Luubi mõistatusi. Proovimata pole
jäänud ka soomekeelsed.