Eesti rahvakunst ja käsitöö
Eesti rahvakunst ja käsitöö
KUNST saksa keelest 17-18 sajand, sellega rõhutati tavalisest suuremat oskust, sellel oli
proffessionaalne alge. Tulnud paljudesse eluvaldkondadesse: elukunst, kokakunst, nõiakunst.
· Mõiste rahvakunst pärineb 20. sajandi algusest, mil tärkas tõsisem huvi kunsti vastu, mida
viljeles maarahvas.
· 13. sajandi algusest võib kunsti jagada kaheks: 1) kõrgkultuur aadlike vaimelike,
linnakodanike kunstieelistused. Kirjandus arhitektuur, muusika.
2) rahvakunst talupoja oma looming,
argielu, esteetiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Käsitöö, laulmine, pillimäng,
tantsimine. Maarahva hulgas leidus alati loovisikuid, kes eristusid teistest oma oskuste poolest
kasutada põlvest põlve edasi atud traditsionaalsust. Talurahva tarbekunst, kus rõhk oli tarbeesemetel
ja puht iluesemeid ei tehtud