Doris Kareva "Ööpildid"
Joob ja priiskab oma ajas.
Süliriim Nii külm et hakkab hirm a - lk 6
Kas selles ilmas polegi siis sooja - b
Sa seisad lumes Üksik Tuletooja - b
Su silmi põletab su mässukirg a
Ristriim selles luulekogus oli kõige rohkem ristriimi.
Öö oli pime ja suur oli maja. lk 8
Tulime, naersime põlvini merd.
Grammofon nurgas. Mis veel oli vaja?
Jääkülma sampust ja samaväärt verd.
Meesriim Suus vaikustihkeks vaiguks klompund sülg. lk 31
Ei ole jõudu liigutada tiibu.
Ta teab ju küll, mis on ta nõrgeim külg.
Ja siiski vastu lohutust ei liibu.
Naisriim Öö tulles ühel lapsel hakkab kõhe. lk 16
Ta on ihuüksi suures majas.
Ja nagu temas, minuski on lõhe.
See hääl!...Kui võikalt vastu kajas.
Libisev riim Pilvede valgus on lõputu minek. lk 22
Mõtete müüre mureneb.