Ei ole midagi huvitavamat, kui inimene
Me kõik oleme
tundnud vajadust kellegagi koos olemiseks, rääkimiseks ja lihtsalt hoidmiseks. Suure osa
oma eluajast veedamegi just inimeste seltsis,keskel, olgu see siis tööl, kohvikus
lõunatades, tänaval liigeldes või koolis õppides. Minu jaoks on selge, et teised inimesed
pakuvad tuge ja täiendavad mind seestpoolt millegi erilisega, millele ma ei oska nime
anda. Ma olen tundnud, kuidas mõne inimesega koos ühes ruumis olles on niivõrd hea
aura ja vaikusetasakaal, mis annab positiivsust ja mõtteid pikemaks ajaks. Üheks näiteks
julgen tuua oma eetika õpetaja Eenok Haamri, kes on usklik inimene. Tema tunnis olles
valdab mind alati kummaliselt hea tunne, justkui oleks transis. Ja seda sama olen
märganud ka teiste peal, sest ühtegi teist nii mõtlikku ja vaikset tundi meie klassis pole.
Minu jaoks on fakt, et inimene ei saa olla terviklik üksinda, sest muidu muutub ta
egotsentriliseks ja üksikuks. Samas on taolisi isiksusi meie ühiskonnas palju