Seejuures ei saa siin märkimata jätta, et üks laevanöör, kus otsas on keegi meeskonnast ei jõua laeva külge. Seda märkas küll Indrek, kuid pean seda ikka vajalikuks märkimaks, sest sellest võib lugeda välja et see mees kiigub köie otsas. Väga tabava nimega oli ,,Mount Võimatu", mis oli samuti hästi detailne. Oli joonistatud Mount Everest justkui jõe pealt, mis andis hoopis teistsuguse tunde pildile. Seda võib kirjeldada vaikusena enne tormi või lihtsalt voolamisena. Ääretult massiivne pilt, samas fotona meeldib see mulle rohkem, sest kui püüda teha detaile järgi, siis maalina on see vapustav, kuid detailid nende endina pakuvad mulle rohkem huvi. Kõige silmapaistvam teos minu jaoks oli kindlasti ,,Gravitatsioonimängud", mis oli pilt kosmosest. Selle võlu seisnes just värvikirevusest ja väga paljudest erinevatest elementidest, mida
Vene-Jaapani sõda tabas mind juba enamküpse inimesena. Neid sündmusi jälgisin ma veelgi tähelepanelikumalt. Selles sõjas ma asusin teatud poolele ja seejuures rahvuslikel kaalutlustel. Diskussioonidel, mis olid seotud Vene-Jaapani sõjaga, asusin ma kohe jaapanlaste poolele. Venemaa kaotuses hakkasin ma nägema ka Austria slaavlaste kaotust. Möödus palju aastaid. See, mis varem tundus mulle pehkiva agooniana, hakkas mulle nüüd näima vaikusena enne tormi. Juba minu viibimise ajal Viinis valitses Balkanil lämmatav atmosfäär, mis ennustas äikest. Juba enam kui kord ilmusid ja lahvatasid seal üksikud põuavälgud, mis siiski kiiresti kadusid, taas loovutades koha läbipaistmatule pimedusele. Kuid puhkes esimene Balkani sõda ja koos sellega kandusid esimesed tuulepuhangud kuni närveerivasse Euroopasse. Ajajärk oli vahetult esimese Balkani sõja järel erakordselt koormav. Kõigil oli tunne lähenevast katast-roofist,