"Rääkimine hõbe, vaikimine kuld?"
asjaga tegeleda. Mul ei lähe ilmselt kunagi meelest need paar korda elus, kui keegi on mu peale
vihane olnud ning on otsustanud asja vaikimisega lahendada. Ma olen alati ennast tundnud
alandatuna ning segaduses, kuna ma ei tea mida ma valesti tegin, et sellist käitumist ära teenida.
Ning kui lõpuks konflikt lahendatud saab, jääb sellest siiski teatud halb tunne ning mu arvamus
inimesest on pikemaks ajaks mõjutatud.
Kuigi olen väga vaikusearmastaja inimene, siis mõnikord see siiski häirib mind. Näiteks võõrastega.
Mida võõram inimene, seda rohkem muutub vaikus piinlikuks ja ebamugavaks. Tunnen vajadust
arendada pealiskaudset vestlust üldistel teemadel, mis tavaliselt teeb asja veel hullemaks, kuna ma
ei ole väga osav niisama lobisemises. Mida lähedasem inimene aga, seda rohkem ma vaikust
naudin. Maailmas hindan enim inimesi, kellega saab kasvõi tundide kaupa vaikuses istuda või