Meeldis, et muusika oli parajalt rütmikas, mis on minu jaoks väga oluline, ning see sisaldas küllaltki lihtsat ooperit. Mind üllatas, et see muusika mulle meeldis, sest enamasti ma ei kuula selliseid teoseid, kuid muusikalis muutsid näitlejate võimsad hääled need laulud väga nauditavateks ning neid oli väga hea kuulata. Häirivaks osaks polnud mitte sugugi muusika, mida enne etenduse algust kohati kartsin, vaid näitlejate hääle vaiksus. Selle tõttu jäi nii mõnigi kord etenduse mõte arusaamatuks ning seega tundus muusikal esimestel minutitel igav. Kuid kaasahaaravad tantsusammud ja suurepärane muusika tasakaalustasid selle näidendi ning üldmulje oli siiski väga võimas. Väga laheda elamuse andis ka dirigendi ja orkestri töö nägemine. Vahepeal jälgisingi pingsalt just nende tööd ja ming pani imestama, et ei kasutatudki ainult
(raadio, navigatsioonisedmed) ja turvaseadiste töötamiseks. Tänapäevastel autodel on jõuallikaks sisepõlemismootor, mõnedel autodel ka elektrimootor. Toodetakse ka sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsiooni mida nimetatakse hübriidautoks. Klassikaliselt paikneb mootor auto esiosas. Tavaliseim on kolbmootor. Mootoreid on kahte liiki: ottomootor ja diiselmootor. Ottomootori kasutegur on 30%-37%. Mootori eelised on ta vaiksus ja kergus. Diiselmootori kasutegur on 35%- 45%. Mootori eelised on ta ökonoomsus ja pikem kasutusiga. Töötava mootori silindrites valitseb nii suur kuumus, et ilma sundjahutuseta paisuksid kolvid silindritesse kinni ja klapid kuumeneksid üle lubatud määra. Mootori ülekuumenemine toob kaasa ka mootori võimsuse languse. Kajulik oleks ka mootori liigne jahutamine, sest see toob kaasa detailide kiirema kulumise ja suurema bensiinikulu. Mootori jahutamiseks on kaks võimalust:
kemikaalide kõrge kontsentratsioon 20. sajandil. Kiirele arvukuse tousule on kaasa aidanud ka tehispesade ehitamine. Siinsed kalakotkad olid 1990. aastatel oma produktiivsuselt maailmas esireas. Meie populatsioon produktiivsus oli 1990. aastatel kaks korda suurem sellest, mis teadlaste arvates tagab liigi säilimise. Viimastel aastatel on produktiivsus langenud. Liigi levikut riigi laanepoolsetele aladele takistab ühe põhjusena arvatavalt sealsete siseveekogude vaiksus ja nende madal saagikus, kuid need väited vajavad täiendavat uurimist. Rannikualadel on aga tugevnemas kalakotka konkurendi - merikotka - populatsioon. Võimalik, et kalakotkas suri Laane-Eestist mõõdunud sajandil välja ja pole veel suutnud seda ala taasasustada. 10 Kasutatud kirjandus Anonymus 1997: Eesti keskkonnastrateegia. - Keskkonnaministeerium, Tallinn Carss, D. & Godfrey, J. D
annaabi.ee 
