Nimetu
Järgmised kaks päeva olid tavapärased, kui muidugi see välja arvata, et Andrese telefon
helises kogu aeg ning too ka selle kohe katkestas. Kolmandal päeval, kui mees väljus oma büroost,
jooksis talle tänaval vastu see sama naine, kes pidevalt helistanud oli.
"Kus sa olnud oled ja miks sa mu kõnedele vastanud pole!!?" röökis naine olles lausa
hüsteerias.
"Mida sa siin teed? Sa tead, et meid ei tohi keegi koos näha! Tule, lähme siia vaiksemasse
põiktänavasse."
Jõudes sinna hakkas naine jälle karjuma: "Sa lubasid! Sa lubasid! Petis selline! Kas sa siis
tõesti ei armasta mind nii nagu väitsid? Kõik mis sa ütlesid mulle, oli siis vale? Sa lihtsalt kasutasid
mind ära! "
"Eiiii...jumala eest, eii...ma olen täiesti hull sinu järgi. Ma ei suuda sekunditki olla
mõtlemata sulle!! Mul on lihtsalt nii kiire tööl olnud, et pole jõudnud telefonilegi vastata."
"Sa ei rääkinud oma naisele, eks
annaabi.ee 
