Luule loovtöö
sündmus.
Kuid kaotusevalu väljendavad read: ,,Külm on kõrge taeva hele sära./ Tähelõõmad rinnas
lahtusid./ Keda armastasin, läksid ära./ Kõige lähemadki lahkusid." Maailm muutus
kalgimaks. Inimese kaotus teeb seest tühjaks, nagu seletab ka ,,Mälestus".
Laulus on tundeid kirjeldatud loodusmotiivide läbi: taevas on pilved ja lilled on pisaraid täis.
Loomulikult leiab sarnast stiili ka külapoeedi luules. ,,Vaikseilt vahtralehilt nõrgub mõdu.../
Kui on õitseng lõppend, tulgu surm." Peaasi on, et elu kõrghetked saaks läbitud, pärast seda
võib juba õnnelikult siit ilmast lahkuda.
Elu ja surm käivad paratamatult käsikäes ning kaotusest on alati raske üle saada. Nii Jessenin,
Ahmatova kui ka Tsvetajeva on luules väljendanud enda vaatenurki surma kohta. Need on
väga erinevad, kuid samas jõutakse ikka järeldusele, et saatuse vastu võidelda ei saa, sellega
annaabi.ee 
