Ainult pärast kõik tunnesid, et kaotasid häält ja jäid kurdiks. Vaid pole viga-kõik need probleemid varsti lähevad mööda, aga muljed jäävad pikemaks ajaks. Oli väga lõbus moment kui lavale ronis umbes 20 aastane mees Andrei ja hakkas laulama koos Linkin Parki bändiga. Ise ei tea kuidas teda sinna lasti, aga laulas ta hästi. Ikkagi on kahju, et ei jõudnud seda hetki jäädvustama. Seal mul polnud aega ja hakkas tunglemine. Kui kiiresti aeg lendab: kontsert lõppes, muusika vaiknes, prožektoreid kustutati, aga grupp läks ära. Tuli aeg tegelikusse tagasi pöörduma, kuid rahvas ei kiirustanud. Mõned helistasid oma vanematele, sõpradele ja õnnelikult karjusid, sest olid oma lemmiku gruppi kontserdil. Kaua aega jooksul ma ei saanud teadvusele tulla, tegelikult, nagu mäletan, pärast koos onuga ja teiste inimestega lihtsalt naersime, vahetasime muljedega ja laulsime. Südames oli kergesti, aga natuke kurva meelega
järgijäänud kaks karu rahunesid ning nähes oma kallist vilepillimängat kes neile suhkrut andis ja tantsima õppetas lälsid ta juurde ja nukkralt katsusid teda oma koontega ja lakkusid ta käsi. Vanaisa siis lausus neile rõõmsalt, et paned nüüd koha põlema ja koos Leemetiga nad lahkusid- kas karud jäidgi oma isanda juurde leinama seda ei tea. Kuid aega sellele mõttele Leemet ei loovutanud, sest juba oli ees uus klooster täis vaid munki ja selle häirekell vaiknes pea kohe kui see kõlisema pandi. Aina edasi külast kloostrisse minnes mööda radu suuri ja väikesied lagendikel ja tihedas metsas pani Leemet kord tähele, et mets tundub kuidagi tuttab ja võtta näpust nad olidki Leemet kodumetsas. Leemet teatas ka vanaisa ja talle tuli meelde, et Salme peaks veel mõmmiga kusikl siin pesitsenud ja ta tahis näha oma õde ning vanaisa kindlasti oma lapselast. Tallates aga Salme ja mõmmi kodupoole märkas vanaisa
annaabi.ee 
