Mõtte mõttest
Mingi lause on mõttekas, st õige kui ta vastab tegelikkusele. (Korrespondetsteooria,
Aristoteles!)
Mõista lauset tähendab teada, mis siis on, kui lause on tõene. On asjad mida väljendada
ei saa, millele saab vaid osutada, nt eetika või ilu.
Mõistes seda, kuidas maailm on, võime näha seda, millele saab osutada, millest
adekvaatselt rääkida ei saa. Mitterääkimise põhjuseks pole sel võimetus rääkida, vaid
vaikus mis järgneb otsustusele vaikida. Vaikijal on küll ideed, kuid teatud põhjustel ta ei
räägi sõndega.
Tractatuses määratles Wittgenstein filosoofiat kui keele-kriitikat ja väitis, et tavalised
filosoofilised probleemid on mõttetud, kuna need eksivad keele loogika vastu.
Ta eristas loogilis-matemaatilisi ja empiirilisi lauseid. Esimesed on tautoloogiad, nende
tähendus on mõistetav nende keeleliste väljendite vaatluse abil.
Filosoofias ei ole laused ei analüütilised ega empiirilised, väited ületavad võimaliku
annaabi.ee 
