"Vesi" Toomas Raudam
paaril korral, ukskord sakslaste, teinekord venel~ste hirmus (vastavalt
1941.aastaja 1944.aasta sugisel) - alateadlikult pelgas Helmi molemaid.
Ning kuigi kummastki lukustamisest ja votmete peitmisest koos peidu-
kohtade "unustamisega" polnud mingit kasu olnud, cli Helmi iga vaikse-
magi hadaohu voi hirmu puhul valmis oma tulutut tegevust kordama.
VESI
Onneks polnud ei uks ega teine sagedasedkulalised meie vaikelinnas, kus
isegi sund ja surm ei kestnud kuigivord kauem sunnikarjest ja surma-
oigest - need lihtsalt unustati kiiresti, et jatkata uut ja alati uuenevat elu.
Seeaga andis ajale voolavuse.
Koike seda moistis ka Sobakov, kuj ta, pè>è>ramata pilku raamatult,
mille taha oli peitunud meie varakups lugeja, toi kuuldavale kaks kat-
kendlikku, kuid seda veenvamat lauset:
"On vist parem... kuj poiss kogu aja kodus pole. Talle kuluksid...
veekumblused ara."
annaabi.ee 
