Õpetaja Pakk otsis kiiruga asendajat ning leidis Arvo, kes ka klaveritaha saadeti. Arvol ei olnud sellega mingeid raskusi.[7] 2.3 Huvitavaid juhtumisi Arvo oli väga sõbralik ja abivalmis. Kui tema korterisse tuli elama väike tüdruk nimega Vaike Toming, läks Arvo tema juurde pakkus ennast temale sõbraks. Kodus olid neil ka hüüdnimed; Arvo oli Varvaara ja Vaike Karpumpula. Koos tegid nad palju põnevat. Kuna oli sõjaaeg ja Arvol ning Vaikel ei olnud paljusid asju mis on tänapäeva lastel. Näiteks olid uisud suureks luksuseks, kuid uisutada tahtsid nad väga. Niisis võttis Arvo ühe plekiriba, painutas sellel ühe otsa üles ning pani ühe saapa alla ja ta lohistas ennast mööda tänavat üles, Vaike jälle mööda tänavat alla. Nii kulus mõlemal ühe saapa tald ja vanemad ei osanud seda kuidagi seletada. [13] Lapsepõlves oli Arvol ka sõber nimega Tiit Varts, kes elas Lasteaja tänaval. Nad veetsid koos palju aega