Wikmani poisid
nad ei teadnud, kui suur kogus magneesiumi süttides mismoodi reageerib ning mõistis
siis, et ta rääkis ennast just sisse, sest poisid olid väitnud, et nemad ei tea, kust
magneesium prügikasti sai. Kuid Tooder ei pööranud sellele tähelepanugi, ta jätkas oma
jutuga. Ta parandas Jaaku, et mitte teie vaid nemad, sest ta oli justkui kindel, et Jaagul ja
Riksil pole asjaga mingit pistmist. Tooder ütles, et tema arvates on see kõik Jumalast
antud märk. Lõpuks ei suutnud Jaak enam vaikada ja ta rääkis välja, et ka tema oli
magneesiumi jamas osaline, kuid ka sellele ei pööranud Tooder tähelepanu. Nende
jutuajamist segas Aabel. Poistele tundus, et nii Aabel, kui ka Tooder ise, pole täie
mõistuse juures. Tooder uskus, et kõik on Jumalast ette määratud.
Hr. Hellmann/Helmhotz
Kõhn ja vöikesehääleline vanamees, peenike kortsus kael kahe numbri võrra
tarvilikust suuremas kõvakraerõngas. Pisikeses halli- ja roosalaigulises näos