Metsade sääst
Eesti männikutest igal aastal mitmesaja tonnini. Vaigust toodeti Nõukogude Liidus
väga suurtes kogustes tärpentiini, kampolit jm. tooteid. Eesti iseseisvumise järel
tööstusliku vaigu kogumisega enam ei tegelda. Põhjamaades saadakse tänapäevase
tehnoloogiaga tooteid, mida varem saadi vaigust, puidust tselluloositööstuse
kõrvalproduktidena.
Mõju metsade looduslikule mitmekesisusele, võimalused tänapäeval
Vaigutamine on jätnud meie loodusele mõningaid jälgi nõukogudeaegsete
vaigutuslankide näol, kus männid jäid peale vaigutamist mingil põhjusel maha
raiumata. Sageli oli põhjuseks see, et männikud olid enne raiumist sattunud
looduskaitsealuste alade nimekirja. Selliseid vanu vaigutusjälgedega männikuid
leidub näiteks Lahemaa ja Karula rahvuspargis. Praegu pakuvad omapärased
"kalasabamustriga" tüved looduses liikujatele huvi peamiselt kui üks metsakasutuse
ajaloo näidiseid. Perspektiive vaigu hankimise ja kasutamise varasemate
annaabi.ee 
