Metsade sääst
immutada. Viimaks muutus vaik närimise tulemusel helepunaseks ja kergelt
magusaks. Sellist n.ö. vanaaegset nätsu närisid varasematel aegadel eriti meeleldi
lapsed ja vanainimesed. Vaiku vajati üldiselt igapäevaseks tarbeks metsast nii väheses
koguses, et selle kogumiseks mingeid erilisi võtteid ei tuntud. Vaiku koguti
kasvavatelt kuuse- , harvemini ka männipuudelt noa või kirvega.
Tööstuslikult hakati Eestis vaiku hankima pärast Teist Maailmasõda. Vaigutati
mände, mis olid määratud lõppraiele. 1950. 80. aastal ulatus vaigu kogutoodang
Eesti männikutest igal aastal mitmesaja tonnini. Vaigust toodeti Nõukogude Liidus
väga suurtes kogustes tärpentiini, kampolit jm. tooteid. Eesti iseseisvumise järel
tööstusliku vaigu kogumisega enam ei tegelda. Põhjamaades saadakse tänapäevase
tehnoloogiaga tooteid, mida varem saadi vaigust, puidust tselluloositööstuse
kõrvalproduktidena.