Mänd
Filipiinideni, lõunas Aafrika põhjaotsani, Himaalajani ja Kagu-Aasiani. Üks liik (Pinus
merkusii) kasvab Sumatral ka pisut lõuna pool ekvaatorit.
Põhja-Ameerikas ulatub mändide leviala Arktikast lõunas Nicaragua ja Haiti saareni. Kõige
liigirikkamad on Mehhiko ja California.
Mände istutatakse laialdaselt ka paljudes kohtades lõunapoolkeral.
Morfoloogia
Harilik mänd
Männid on igihaljad ja vaigukad.
Enamiku mändide koor on paks ja kestendav, mõnel liigil on aga õhuke kestendav koor.
Oksad kasvavad korrapäraste ebamännastena väga tiheda spiraalina, kuigi okste rõngas
paistab välja kasvavat ühest kohast. Paljud männid on uninodaalsed, st neil kasvab igal aastal
ainult üks niisugune okstemännas selle aasta uue võsu pungadest, teised aga multinodaalsed,
st neil kasvab igal aastal kaks või enam männast.