OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE
Seedermännid vajavad mõnevõrra viljakamat ja niiskemat mulda kui harilikud ja
mägimännid, kuid rasketel savidel kasvavad siiski halvasti. Katsetatud on ka valge männiga
(Pinus strobus), mis on väga kiirekasvuline ja dekoratiivne, kuid nakatub pea kõikjal umbes
15-aasta vanuses valge männi koorepõletikku (Peridermium strobi), mille
vaheperemeestaimeks on sõstrad ja karusmarjad. Põletik avaldub tugeva vaigujooksuna tüvel,
millele järgneb okaste kuivamine. See ongi põhjus, miks valget mändi esineb nii vähe,
hoolimata arvukatest katsetest teda kasvatada. Kui aga eesmärgiks ongi kiire ja väljapaistev
efekt ning arvestatakse asjaoluga, et umbes 15 aasta pärast puu eemaldatakse, siis on tema
kasutamine täiesti mõeldav, seda eelkõige koduaias (sh. linna- ja asulaaiad, kus täiskasvanud
valgele männile polekski ruumi).
Hilisemateks uustulnukateks on haljastuses rumeelia mänd (P
annaabi.ee 
