Tõde ja Õigus II Terve tekst
on vaeseid eesti poisse küll, kes tahavad ilma rahata õppida. Ja nüüd äkki ütlevad need vaesed
eesti poisid härra Maurusele: nemad ei taha. Ja miks ei taha? miks? küsin ma. Sellepärast,
ainult sellepärast, et härra Maurus nõuab ühelt vaeselt eesti poisilt -- ta peab tõtt rääkima, sula
tõtt. Aga see vaene poiss tahab valetada. Tema tahab tõe surnuks vaikida, mis on hullem kui
valetamine. Sest kuidas saab härra Maurus tõe sabast kinni, kui temale enam ei valetatagi. Kui
vaigitakse! Kui vaene eesti poiss vaikib! Kuis härra Maurus saab siis tõe kätte? Ta ei saagi, tõde
jääb tema ausas majas vaka alla. Ja siis äkki: härra Maurus õpetab valetama. Aga kuis võib
härra Maurus õpetada valetama, kui tõde on tema jumal! Kui härra Maurus on juba ammugi
õppinud: sina pead oma jumalat kartma ja armastama ning mitte ilma asjata tema nime oma
suhu võtma. Mis on ära seletatud: armasta tõde, armasta teda üle kõige, aga hoia alati ja igal
pool teda suhu võtmast