A.dumas Kolm musketäri terve raamat
tuttav kuju. See kuju jalutas lilledega kaunistatud terrassil. Planchet tundis ta esimesena
ära.
«Kuulge, härra,» ütles ta d'Artagnani poole pöördudes, «kas te ei tunne seda nägu,
mis seal, suu ammuli, haigutab?»
«Ei,» ütles d'Artagnan, «aga siiski olen ma kindel, et ei näe seda nägu esimest korda.»
«Usun seda pagana hästi,» ütles Planchet. «See on vaene Lubin, krahv de Wardes'i
teener, keda te'nii hästi vaigistasite kuu aega tagasi Calais's, teel sadamaülema maja
juurde.»
«Ah jaa, õigus,» ütles d'Artagnan, «tunnen ta nüüd ära. Mis sa arvad, kas ta ka sinu
ära tunneb?»
«Vaevalt küll, härra, ta oli nii väga ehmatanud, et kahtlen, kas ta mäletab mind kuigi
täpselt.»
340
«Noh, mine räägi siis selle poisiga ja püüa jutu sees teada saada, kas ta isand on
surnud,» ütles d'Artagnan.
Planchet tuli hobuse seljast maha, läks otseteed Lubini juurde, kes teda tõepoolest ära