Toim, Rein Kuku, Enn Liba, Heino Saar. Peakohtunikuks on olnud Kaimo Andersson (11 korda), Jakob Praavel ja Eldur Edela. Kavastu kohtukivi 1840. a.tabas eestimaad viljaikaldus ,millele järgnes terav näljahäda. Meeleheitele viidud rahva hulgas levisid kuuldused nagu jagataks Venemaal kõigile soovijatele tasuta maad. Kuigi kubernäär manitses, et mingit väljarändamist pole lubatud,või kui, siis ainult raudu panduna ja siberisse, see rahva meeli ei vaigistanud. Ka Emajõe ümbruse talupojad, kelle orjus oli liiga ränk, hakkasid 1841.a. "Soojale maale minekut seadma". Asjaosalised anti sõjakohtu alla, mille lõppvaatlus oli 20. veebr. 1842. a. Kavastu mõisas kohtukivi juures. 1863.a. kehtestatud passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu keisririigi piires. Kuigi väljaränne Eestist ei omandanud massilist iseloomu, ulatus kodumaalt lahkunute hulk kümnetesse tuhandetesse
levitab rõõmusõnumit Lunastaja tulekust oma külas ja selle ümbruses. Jeesus kohtab pimedana sündinud meest, kes kerjab. Jeesus määrib mudaga õnnetu vaese silmi ning käsib tal end tiigis pesta. Mees teebki nõnda ning esimest korda elus näevad ta silmad maailma. Variserid on vihased, sest Jeesus tervendas hingamispäeval. Kas ta on jumalamees või ei ole? Kerjus teab: "Issand, ma usun" Jeesus on ka halvatu tervendanud, lesknaise poja surmast äratanud, vaigistanud tormi, Jairuse tütre ülesäratanud, viit tuhat meest söötnud, kõndinud veepeal, Laatsaruse ülesäratamine, õnnistanud lapsi, nutnud Jeruusalemma saatuse pärast. Rahvas pani Jeesuse tarkust ja võimeid imeks. Ometi oli Tal ka palju vaenlasi, eelkõige variseride ja kirjatundjate hulgas. Nad kadestasid ja vihkasid teda. Jeesuse vaenlased võtsid ta kinni, mõistsid süüdi ja andsid Rooma ametivõimude kätte
Tulemuseks oli 16 aastat pühendumist nõudnud ,,Sõrmuste isand", mille kohta Tolkieni kirjastaja poeg Rayner Unwin teatas oma isale, et tegemist on ,,kummalise raamatuga, kuid sellest hoolimata on see suurepärane ja haarav lugu". Ta ei kahelnud hetkekski, et raamat väärib avaldamist tema isa firmas. Tolkien laenas valmis masinakirjaeksemplari C.S.Lewisele, kes pärast selle läbilugemist talle kirjutas: ,,Ma olen rikkalikult täidetud karika põhjani joonud ja vaigistanud oma ammuse janu. Kui see ühtlaselt ülesmäge rühkiv hiilguse- ja hirmulugu kord hoo sisse saab, jõuab see kõrgustesse, mida mina narratiivses kunstis varem kohanud ei ole." Kõik järgnev on ajalugu. 1954. aasta augustis ilmus trükist esimene köide. ,,Ma kardan raamatu avaldamist", kirjutas Tolkien oma sõbrale, ,,võimatu on mööda vaadata sellest mis seal kirjas on. Ma paljastasin oma südame püssitorude ees." Arvustused olid head
annaabi.ee 
