Seneca moraalikirjad Luciliusele
(4) Kuristikku viib säärane jooks. Sellise kõrgusse tõusnud elu lõpuks on langus. Vastugi ei saa panna,
kui õnn viltu kiskuma hakkab: kas kõrvalekaldumatult edasi või otse põhja; õnn ei pöördu meist ära, vaid
tõukab ja kukutab. (5) Pidage niisiis kinni sellest õigest ja tervislikust eluviisist, mille puhul hoolitsete keha
eest sedavõrd, kuipalju heaks enesetundeks tarvis. Karmimalt tuleb keha kohelda, et ta hingele tõrksalt ei
kuuletuks; toit vaigistagu nälga, jook kustutagu janu, riie kaitsku külma eest, maja kindlustagu kehalist
kaitsetust. Pole tähtis, kas ta on laotud murumätastest või kaugetelt maadelt toodud kirevatest kividest.
Teadke, et õlgkatus katab inimest niisama hästi nagu kullast varjualune. Põlake kõike, mida mõttetu vaev
esitab meile ehte ja kaunistusena. Mõtelge sellele, et miski pole imetlusväärne peale hinge, kelle jaoks
miski pole suur, kui ta ise on suur