Läti ajalugu
aladel.Juhid oli provintsi kaitse, sõjaväe varustamise ja kokkukutsumise eest pidid
hoolitsema.Vaievoodideks (sõjamehed)nimetati erandlikult ainult poola või leedu aadlikke. Balti-
saksa aadlik nendesse kõrgetesse ametitesse ei tõusnud, nimetati vootkuninga otsese korraldusega ja
oli ametis eluaeg. Jagunesid starosteks(vanem )oli eesotsas, neid määras samuti ametisse poole
kuningas, samuti eluaegne amet ja samuti kas poola või leedu aadlikud. Starostid ei allunud mitte
vaievootidele vaid otse riia asehaldurile ja tema vahendusel poola kuningale, ja need olid need kes
haldushaldurid. Endistele vasallidele , reserveeritud üsna olulised õigused, mis tulenesid sellest
samas lepinguga kaasaskäinud Sigismund II Augusti privileegidega.Nende hulgas oli oluline
ennekõike see et vana-liivimaal säilis senine saksa õigussüsteem ja siisnne aadlikkond kes omas
rolli asjade juhtimistel , küll hakkasid kooskäima üleväina hertsogkonnad aadlimaapäevad.
annaabi.ee 
