Rootsi aeg eestis
aastal Tartus Akadeemilise Gümnaasiumi, aasta hiljem rajati ka Tallinnas gümnaasium.
1632. aastal muudeti Tartu akadeemiline gümnaasium Gustav II Adolfi loal Tartu ülikooliks. Seda
hakati nimetma Academia Gustavianaks ja ka Alma Materiks.
Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja usuteaduskond.
Õpiaeg kestis 9 aastat. Õppetöö oli ladina keeles. Vanusepiiri polnud. Õppetöö vormideks olid
loengud ja dispuudid ehk vaidlustunnid, et arendada õpilaste esinemisoskust ja vaidlusoskust. Tartu
Ülikoolis õppis mitmest rahvusest õpilasi, nagu rootslasi, sakslasi, soomlasi, poolakaid. Eestlastest
üliõpilaste kohta andmeid pole.
Põhjasõja ajal ülikooli suleti ja avati alles 1802. aastal, kui Eesti kuulus juba vene riigile.
Eesti keele kirjasõna rootsi ajal.
Kuna Rootsi riik oli Luterlik siis peeti tähtsaks Piibli lugemist, selleks oli aga vaja lugemisoskust.
annaabi.ee 
