Üldine teatriajalugu I sügis
Atellaanid olid samuti päevasündmusi kajastavad.
Lõppudelõpuks komöödia kui niisugune pidi roomas hääbuma st vait jääma.
11. Rooma pantomiim
Miimi õitsema puhkemiseks oli komöödia välja surnud. Kui komöödia kaotab oma sõna siis
pantomiimiline on sõnatu, komöödia kaotab sotsiaalse tähenduse. Teater roomas muutub puht
lõbustuslikuks. Sõna oli oraatori kunstil (Cicero). Seneca kirjutas oma näidendid nendele, kes
soovisid lihvida oma vaidlustehnikat. Olid omamoodi õppematerjalid. Kirjanduslikus teatris on
kõige aluseks tekst, hääl selle ettekandmiseks. Tekst ehk kõne, hääl ja zest on alati kõne. Roomas
hakkasid need kolm komponenti üksteisest eralduma. Teater hülgas teksti, sõna oli raamatu riiulil
ei kirjutatud enam teatri jaoks vaid ainult lugemiseks. Hääl kolib oraatori kunsti valjusti lausutud
sõna. Rooma teatrile jääb järgi ainult zest. Teater, mis kasutab aind zesti, kannab nime pantomiim.