Õiguse üldteooria
Nii õigusdogmaatikat
sisustades seisaks ta tõepoolest konfrontatsioonis elu tegeliku kvaliteediga ja nende nõuetega,
mida muutuv tegelikkus ikka ja jälle õigusele esitab ning õiguselt ootab. Õigusteaduses
tuntakse seda olukorda kui tsükliliselt korduvat vaidlust “kehtiva” dogmaatika vabastamisest
tema ajaloolistest juurtest. Vaidlus kerkib päevakorda eriti siis, kui ühiskonnas toimuvad
põhjapanevad muutused. Seega on tegu vana vaidlusteemaga. Õigusdogmaatikat ei tuleks
siiski peljata. Asi on selles, et õigusdogmaatika ei ole mitte dogmade kogum, vaid õpetus
dogmadest (ükskõik kui palju nendel dogmadel ajalooga pistmist on). Eri valdkondades on
dogmaatikal erinev tähendus ja kaal, isegi funktsioon. Ühine on dogmadele ilmselt see, et
dogmad kujutavad endast siduvaid, tunnustatud ja kasutuskõlblikke põhiteadmisi teatud
valdkonna jaoks, seejuures võib dogmade loomus ja siduvuse aste olla erinev. Õigusteaduses
annaabi.ee 
