Eesti uusaeg (1710-1900)
asepresident). Kohtu töös osalevad 11 aadlikust kaasistujat ehk assessorit. Kui koht
tühjaks jääb, leiti asemik oma kanaleid pidi, Maapäeva sel juhul ei toimunud. Ka kõik
aadliga seotud asjad (nii tsiviil-, kui kriminaalasjad). Seati rahalisi algpiire, et kohus
asju arutusele võtaks. Kõikidel kohtutel on olnud rohkesti kompetentsivaidlusi,
eelkõige hierarhilises plaanis. Aadlikele meeldis, kui nende asju arutati võimalikult
kõrges kohtuastmes. Teine vaidluskoht tekkis konsistooriumitega ilmalik
kohtusüsteem leidis, et ka vaimulikud peavad oma probleemide ja asjadega neile
17
alluma. Konsistooriumid leiavad, et vaimulikud küsimused kuuluvad aga nende
pädevusse (nt kui inimene otsustas lahutada). Ilmalikud inimesed leidsid, et ka need
asjad kuuluvad nende pädevusse.
17. sajandil kokkuleppele ei jõutud, lahutusasjad jäid konsistooriumi ajada. 18.