Rahvuslik Ärkamisaeg
põhimõttekindlaid rahvuslasi ( J. Tõnisson, O. Kallas, H. Koppel), kes venestusel
järgnevatel aastatel selgroo murdsid. Tegemist oli noore haritlaskonnaga, kes tundis oma
jõudu ja vägevust. Noore põlvkonna esiletõus langes kokku rahva aktiivsuse üldise
kasvuga. Esimeseks tunnusmärgiks oli siin hiilgavalt õnnestunud V Üldlaulupidu Tartus
1894. aastal. 1896. aastal toimus otsustav muutus, mis oli seotud ,,Postimehega". Vana K.
A. Hermann oli lõputustest vaidlemistest-jagelemistest väsinud ning otsustas lehe ära
müüa. Asjast haarasid kinni rahvuslased eesotsas V. Reimaniga, kes veeringud kokku
panid ja lehe ära ostis. Toimetajaks sai noor Jaan Tõnisson , tegelikuks suunamäärajaks
aga ametlikult tagaplaanil püsis V. Reiman. Eesti üks kõigi aegade suurimaid rahvuslasi
J. Tõnisson pärines Viljandimaalt patriarhaalsest talupoja perekonnast. Tema koolitee oli
käänuline. Gümnaasium tuli J. Tõnissonil lõpetada eksternina. Tartu ülikoolis juurat
annaabi.ee 
