Võib väita, et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Seati sisse ka vakuraamatud, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi talupoegade suhtes. Esimest korda oli talupoegadel õigus mõisnike peale kaevata ja kohtus oma õiguste eest seista. Tihti usuti aga rohkem mõisnikke kui talupoegi. Talupoegade olukord muutus paremuse suunas ning tänu sellele on ,,vanast heast Rootsi ajast" ainult head mälestused. Kõikide sõdade ja vaidlemiste tulemused panevad mind mõtlema, miks peetakse Rootsi aega heaks? 17.sajandi lõpuaastatel hakkas Rootsi riigi kohale kerkima tõsine hädaoht. Rootsi põlised vaenlased-Taani,Venemaa ja Poola otsisid omavahel liitu. Kõik sündiva liidu osapooled leidsid ,et Rootsi on neile liiga teinud ja et temalt tuleb tagasi võtta teatavaid maa-alasid. Põhiline oli ülemvõim Läänemerel. 1700.a. algas Põhjasõda Venemaa ja Rootsi vahel. Põhjasõda lõppes 1721. aastal Uuskaupunki rahuga
Uue üldjuhi valimiseks taheti üksikute kooride juhid kokku kutsuda, kuid H.Stein oli vastu, sest see tegevat liiga palju kulu. Selle asemel soovitas ta valimist teostada maakondlike komiteede kaudu. H.Stein informeeris olukorrast A.F. Raudkeppi, kes pöördus nõuannetega M.Veske poole. Ta soovitas koorijuhtidele selgitada, keda valida üldkooride juhiks ja kõnelejaks, sest nad ise ei oskavat seda teha. Raudkepp soovitas valida eestlased, kes pole veel avaliku poliitika-vaidlemiste kilda kistud.Koorijuhiks sobivat Peterburi eesti noor muusikamees J.Kappel või K.A. Hermann, kui ta oleks kodumaal. Tartu komitee aktiivsus tegi Tallinna toimkonna rahutuks ja sundis vastuabinõusid ostima. Toimkonna president Wistinghausen pöördus kirjaga Tartu linnapea G. v. Oettingeni poole, et saada kogemusi eelmise laulupeo juhtimisest. Wistinghausen kurits, et Jakobson läheb oma pooldajatega välja maakondlike laulupidude korraldamisele, mis aga kahjustaks üldlaulupidu Tallinnas
annaabi.ee 
