Aristotelese loogika
Keegi enne ega pärast teda pole loogikas teinud ligikaudugi nii kaalukaid avastisi. Paljud
loogika osad said oma isalt põhijoontes lõpliku kuju. Immanuel Kant leidis, et aristotelese
loogika tähendas suurt edu abstraktse mõtlemise oskuses ja teadlikkuses. Temaga anti
dialektilise võitluse jaoks normid, mille abil kerge oli ehtsaid järeldusi eraldada eksi- ja
pettejäreldustest; tema tõttu jäid ära paljudki väärvõtted teaduslikus mõtlemises ja vaidlemises
või muutusid kergesti kinninaelutatavaiks. Aristotelese loogika varal on järelpõlvedele
selgunud, et loogilisest küljest lubamatuisse järeldustesse (eelduste sisulise tõe küsimust
tõestamata) sattusid mitte üksnes sofistid, vaid ka sellised ranged tõetaotlejad nagu Platon või
Aristoteles ise. Temagi oli veel liiga kärsik auahnes püüdes seletada võimalikult kõik; tedagi
meelitasid eksiradadele vanad harjumused; temagi jaoks olid vastavastatud loogika normid
annaabi.ee 
