Antiikkirjandus
õigsuses veenda. Kuulsaim poliitiline kõnemees oli Demosthenes.
3. FILOSOOFILINE PROOSA. Varased filosoofid andis oma mõtteid edasi peamiselt suuliselt. Tõuke
filosoofilise kirjaliku dialoogi tekkimiseks andsid kuulsa Sokratese vestlused oma õpilastega.
Sokrates ise midagi ei kirjutanud, kuid pärast tema surma jäädvustasid paljud autorid nn
sokraatilisi vestlusi, kus õpetaja osava vaidlejana viib õpilase kimbatusse ja õpilane on sunnitud
oma loogikavigu tunnistama. Kuulsaimaks filosoofilise proosa meistriks oli Sokratese õpilane
Platon. Ent kuulsaimaks Vana-Kreeka mõtlejaks võib lugeda Aristotelest, kelle pärandist
kirjandusloo jaoks on esmatähtis „Poeetika“, so varaseim käsitlus kirjandusest, milles leidub nii
kirjandusajaloo, kirjandusteooria kui ka kirjanduskriitika elemente.