TOOMAS NIPERNAADI 2 peatükki
kokku koguma, et neid ära viia. Aeg-ajalt tundub, et valeköster on üles leitud, kuid ikka
tuleb välja, et see on keegi muu. Kadrile oli Joona meeldima hakanud, ta leidis poisi
aianurgast üles, kus ta kivide vahele end peitnud oli. Temagi oli kannatada saanud.
Kadri viis ta enda juurde, hüüdis karmilt õue peale, et pidu on lõppenud ja kaitseliitlased
tulevad ja viivad ära iga viimase kui lärmaja, kui mäsu kohe ära ei lõpe. Nii viimaks kõik
vaibubki. Nipernaadi oli minema pääsenud, istub jõe ääres ja hoolitseb oma haavade
eest ning mõtleb: too seal oligi Terikeste! Nõnda lõppeb see novell.