Usk NSV Liidus
tseremooniad matkisid kiriklike talitlusi, ainult kristlik sisu oli kõrvaldatud, selle asemel
ilmalikud laulud ja luuletused.
Propaganda enda sisu oli enamjaolt suunatud eelarvamsute tekitamisele kirikust. Loodi kaks
stereotüüpi usuinimestest: üks rumal ja teine vägivaldne ning neid levitati kõikvõimalikul
moel. Laialtkasutatav oli ka kodeerimine, näitena võib tuua ,,Viimse reliikvia", kus kujutati
kloostrit kui inimest ahistavat paika. Sedasama ideed erinevais vaiatsioonides kandsid veel
paljud teisedki nõukogude ajal välja antud raamatud, filmid, ajalehed jne. Samas kõrval oli
usuline kirjandus põhimõtteliselt keelatud.
Siiski oli rahva enda suhtumine pidevalt töötavasse propagandamasinasse kergelt põlastav,
sest võõrandumine kirikust oli hakanud toimuma juba esimese vabariigi ajal koos teaduslik-
materjalistliku maailmavaate leviku ja linnastumisega. Nõukogude-aegne propaganda vaid