Rippsild
Noorema kiviaaja asulakoha vanuseks loetakse 3500-6000
aastat (Kabun 2007). Arvatakse, et tollane asulakoht Roosisaare poolsaarel paiknes
kaubavahetusteede olulises sõlmpunktis (Ots 2001). Teaduslikult on Roosissart uuritud 1942-
43, 1955-56, 1961 ja 1968 (Pullat 1984). Samuti toimusid uues väljakaevamised vahetult enne
uue silla ehitust 1998. aastal, kuid uusi avastusi ei leitud (Breidaks 1998). Seniste
väljakaevamiste käigus on leitud kivist ja luust tööriistu, vaiaotsi, kammkeraamikat,
nöörkeraamikat, riptaseid, merevaigust ehteid, loomaluid (ürgveis, kilpkonn, metskass jt) ning
24 inimese luustikud (Kenk & Ploom 1972). Tamula rand on üks Eesti rikkalikumaid
muinasajast pärit säilmete leiukohti. Kuna muistised on jäänud turbakihti, siis on nad väga
hästi säilinud. Näiteks on sealt leitud ühed Eesti paremini säilinud inimluud (Breidaks 1998).
Esimene kirjalik märge Roosisaare silla eelkäijast pärineb 1920ndatest, mil puidust sild viis
annaabi.ee 
