Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused
saab osaks ülevast.
Aristoteles ei rõhuta katarsise puhul tunde mõõdutust, samuti ei too ta mängu inimmõistust ja selle
piiratust. Siiski on kahe mõiste tähenduslik lähedus ilmne: mõlemad tähistavad ülenemist argisest,
väljaastumist igapäevast, erilist, puhastavat kogemust. Mõistete kasutusväljad on muidugi
erinevad: katarsis seostub otseselt kannatusega, üleva kogemine ei pea kannatust sisaldama (kuigi
võib): ülevaks võib nimetada suurejoonelist vaadet mäetippudele või vahusele merele, seal võib
täiesti puududa inimliku tegutsemise aspekt. Baturini loomingus lähenevad üleva ja katarsise
mõiste teineteisele, baturinlik ülevus tekib kannatuse kaudu, baturinlik katarsis on eelkõige
esteetiline sündmus.
Kannatuse ja ilu kõrval asetub Baturini surmades olulisele kohale ka rituaal. Didode
enesepõletamise puhul on tegemist mitte ainult estetiseeritud, vaid ka rituaalse surmaga, mis eriti
Nikyase ema surma puhul on otseselt seostatud tulejumal Ormudi teenimisega
annaabi.ee 
