Eesti keskaeg
Rüüstamistele, tapmistele ja muule
vägivallale leiti piiblist küllalt õigustusi. Lääne-Euroopas algas pikk, poolteist sajandit kestnud ususõdade ajastu.
Vana-Liivimaale jõudis usupuhastus Saksamaalt 1521. aastal. Jutlustajad liikusid linnast linna ja leidsid kodanike
seas ruttu poolehoidu. Reformaatorite tööd hõlbustas üksmeele puudumine Liivimaa Ordu ja piiskoppide vahel.
14. septembril 1524 vallandus Tallinnaski pildirüüste. Katoliku kiriku vastu vihale aetud rah vahulk vallutas ja
rüüstas dominiiklaste kloostri kiriku, Pühavaimu ja Oleviste kiriku. Niguliste pääses tänu sellele, et kirikueestseisja
oli jõudnud ukselukkudesse sulatina valada ja uksi ei saadud lahti. Samasugused rahutused leidsid 1525. aastal aset
teisteski Eesti linnades. Nende mõjul suleti enamik kloostreid ja linnades sai valitsevaks Martin Lutheri õpetus
(luterlus, luteri usk). Vasallid läksid uue usu poolele üle 1530-ndail aastail. Eesti ja läti talupoegadel oli esialgu
annaabi.ee 
