stabiliseerimisel? 11. Mida nimetatakse hüdrofiilseks-lipofiilseks tasakaaluks (HLT)? Mida iseloomustab HLT arv? Seda tasakaalu iseloomustatakse suhtarvuga: Polaarse rühma hüdrofiilsed omadused Süsivesinikradikaali lipofiilsed omadused See suhe iseloomustab omaduste domineerimist: kumba rühma kas hüdrofiilse või hüdrofoobse (lipofiilse) rühma omadused on ülekaalus. 12. Milles seisneb vahtude stabiliseerimise eripära? Milliseid aineid kasutatakse vahtude tekitamiseks? Vahtudeks nimetatakse dispersseid süsteeme, kus dispersioonikeskkonnaks on vedelik, dispersseks faasiks aga gaas (süsteem g/v). Vahtude iseärasuseks on see, et dispersse faasi ruumala Vg on palju suurem kui dispersioonikeskkonna rumala Vv. 13. Milliseid süsteeme nimetatakse suspensioonideks? Milles seisneb suspensioonide stabiliseerimise eripära? Dispersset süsteemi (t - v), kus osakeste suurus on üle 1 m, nimetatakse suspensiooniks.
Lisandiks sobivad: vahukoor, magusad kastmed, siirupid, puuviljad, marjad, šokolaad, mandlid, ürdid – aniis, piparmünt, meliss, kondiitritooted. Tarretised serveeritakse temperatuuril 10-14º C. Igale sööjale arvestatakse magustoiduks 100-150 g tarretist koos lisandiga. 190 Vahud Vahud liigitatakse toorvahtudeks ja keedetud vahtudeks. Toorvahtusid võib valmistada puuviljade ja marjade püreedest, rõõsast koorest, kohupiimast. Igale sööjale arvestatakse magustoiduks 50-100 g toorvahtu. Keedetud vahtusid valmistatakse vee ja puuvilja- või marjamahla segust; mannast, odra- või rukkijahust; rukkileivast. Keedetud vahtude valmistamine: 1. Vee ja mahla segu kuumutataksekeemiseni. 2. Lisatakse suhkur ja maitseained. 3. Pidevalt segades lisatakse manna või jahu. 4