Eesti murded I konspekt
o (s)is-lõpp pl sg 3. pöördes, nt lätsis ‘läks’;
o sse-lõpuline oleviku imbisik ‘tettässe ‘tehakse’;
palju on põhja. ja lõunaeesti vormide segatarvitust;
Läänerühm
Rannu, Puhja, Nõo;
keskeestilised mõjud;
hääldus:
o sõnaalguline afrikaat on asendunud s-iga, nt saar ‘tsaar’;
o sõna lõpus võivad klusiilid häälduda lühikesena, nt annab ‘annab’;
o Q2 ja Q3 jäiga vastanduse puudumine;
morfoloogia:
o si-imperfekt, nt vahtsime ‘vaatasime’;
o verbide kaudses kõneviisis na-tunnuselised kaudse kv oleviku vormid, nt olna ‘olevat’;
keli- ja veli-liitelised määrsõnad, nt istakkeli ‘istukile’;
sidemed Võrtsjärve läänepoolsete murretega: sõnad, mille lõpul on v vokaalistunud, nt aru ‘harv’; n-i kaoga isikuliste asesõnade
vormid, nt mia ‘mina’;
väga tugev keeleline ühtsus;
Idarühm
Võnnu, Kambja.
murdepiirid hajusad;