"vahtsime" - 1 õppematerjal

Eesti murded I konspekt

o (s)is-lõpp pl sg 3. pöördes, nt lätsis ‘läks’; o sse-lõpuline oleviku imbisik ‘tettässe ‘tehakse’;  palju on põhja. ja lõunaeesti vormide segatarvitust; Läänerühm  Rannu, Puhja, Nõo;  keskeestilised mõjud;  hääldus: o sõnaalguline afrikaat on asendunud s-iga, nt saar ‘tsaar’; o sõna lõpus võivad klusiilid häälduda lühikesena, nt annab ‘annab’; o Q2 ja Q3 jäiga vastanduse puudumine;  morfoloogia: o si-imperfekt, nt vahtsime ‘vaatasime’; o verbide kaudses kõneviisis na-tunnuselised kaudse kv oleviku vormid, nt olna ‘olevat’;  keli- ja veli-liitelised määrsõnad, nt istakkeli ‘istukile’;  sidemed Võrtsjärve läänepoolsete murretega: sõnad, mille lõpul on v vokaalistunud, nt aru ‘harv’; n-i kaoga isikuliste asesõnade vormid, nt mia ‘mina’;  väga tugev keeleline ühtsus; Idarühm  Võnnu, Kambja.  murdepiirid hajusad;