Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks
puu talverammestusest üles ajab. Mahlajooks lõpeb siis, kui see algab kaskedel ajal, mil
maapind on sulanud. Vahtramahla ei ole mõistlik koguda mitte tüvesse auku puurides, vaid
oksast: lõigake ära mõni sõrmejämedune vahtraoks võra päikesepoolsel küljel ning kinnitage
nööriga selle otsa plast- või klaaspudel. Päikesepaistelise ilmaga võib sellisest oksast tilkuda
kuni liiter magusat vahtranestet päevas.
4.8. Mets-õunapuu (Malus sylvestris) on looduskaitse alune tugevakasvuline puu.
Mets-õunapuu on looduslikult levinud Euroopas, ulatudes Skandinaavia maadeni põhjas ja
kuni Krimmini lõunas. Eestis leidub teda vähesel määral peamiselt Saare-, Muhu- ja
Hiiumaal ning mandri lääneosas PärnuTallinna jooneni. Mujal Eestis kasvavad taimed on
pigem kultuurist metsistunud. Inimtegevusest ohustatud liigina on ta Eestis looduskaitse all
kolmanda kaitsekategooria liigina.