Metsade sääst
Mahlatoodang oli ühel ligi 1-meetrise tüve ümbermõõduga puul ühe päeva jooksul
keskmiselt 1 liiter ja hooaja jooksul 20 liitrit . Ühe sellise puu mahlast saadi
aurutamisel keskmiselt 0,6 liitrit siirupit ja sellest omakorda 0,4 kg suhkrut.
Võrdlevaid uurimusi tehti ka kasemahlaga. Ühelt sama suurelt arukaselt saadi mahla
hooaja jooksul märksa rohkem kui vahtralt, keskmiselt 200 liitrit. Arukase mahla
suhkrusisaldus oli keskmiselt 3 korda väiksem kui vahtramahlal. Ühelt 1 m tüve
ümbermõõduga puu mahlast saadi keskmiselt 2 kg siirupit ja 1,3 kg suhkrut.
Kokkuvõttes selgus, et majanduslikult ei tasu töönduslik puude mahla kogumine ning
sellest suhkru valmistamine end ära.
Sõjajärgsetel aastatel on kase mahla siiski töönduslikult kogutud. 1970. 80-ndatel
aastatel koguti Eesti metskondades keskmiselt 500 tonni kasemahla aastas.
Mahlatamisele kuulusid lõppraie eelsed kaasikud. Mahla kasutas peamiselt
toiduainete tööstus
annaabi.ee 
