Prantsusmaa Võõrleegion
Õnneks käisime vahelduseks mõnikord
mõnda küla ,,puhastamas'. Olime veel tihti ringsõitudel rügemendi ülemaga (kolonel) kui ta
käis üle maa laiali olevaid üksusi inspekteerimas.
Kuna muusikarühm kuulus rügemendi peakorteri kompaniisse ja meid oli ikkagi fanfaari ja
orkestriga kokku 120 meest, kes peagu alati olid n.ö. käepärast, siis kasutati meid tavaliselt
julgeoleku üksusena lisaks samanimelisele sektsioonile. Selline seisus tõi endaga loomulikult
kaasa palju vahtkondi koloneli peakorteri, tema isikliku korteri ja teiste ,,tuusade"
julgeolekuks. Eriti väsitavad ja pingerikkad olid öised vahtkonnad kus tuli seista pimedas,
võõras ja saladuslikus ümbruses, kust kostis võõraid lindude ja loomade häälitsusi. Vahel
kukkus puudelt puuvilja või kookuspähkleid, igal hetkel võis dzunglist väljuda vaenulikke
elemente, kuuli või käsigranaati. Tahtmatult vajus vahel siiski silm kinni, et järsku end üles
ehmatada mingisuguse ebahariliku müra peale