KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES
et aidata meid maale tuua. Istusime autokastis külg külje kõrval, väikevend ema süles, kitsas oli,
naisi-lapsi palju. Järsku lähenes õhus mürin, auto jäi seisma. Siis see tuli: otse meie kohal, meie
peal tohutu mürisev masin, rippuvad rattad ja päikeses kiiskav kabiin! Lennuk jõnksatas küljega
kaldu, eemaldus ja keeras kohe tagasi, veel kaks korda ja siis lendas minema. Ta ei raisanud
pommi nii abitult vahtiva saagi peale. Ja üle selle kõrvulukustava mürina jõudis minuni inimeste
kisa, kurku kinni jäänud peenike katkev kiljumine. Kui nüüd, aastakümmend hiljem satun mõnele
heale kontserdile või vaatan telekast, kus tüdrukud vaimustunult kiljuvad, olen äkki autokastis
nagu tookord. Kas vaimustus ja hirm teevad ühesugust inimhäält? Sügisel tulime Tartusse tagasi.
Sõjateated ja olukorra üle arupidamised, mure tuleviku pärast rusus täiskasvanuid, see omakorda
annaabi.ee 
